Automaatsed käivitustühjendusventiilid

Mis on automaatne käivitustühjendusventiil?

Üldjuhul tuleks protsessid kavandada nii, et neisse ei jää lohukohti ega tõusvaid kondensaadiliine. Tegelikkuses on see aga sageli võimatu ning liinid peavad kulgema alla- ja ülespoole. Eriti käivitusjärgus võib see põhjustada protsessihäireid, näiteks hüdraulilisi lööke, kui kuumad ja külmad veemassid torustikus kokku saavad.

Näiteks on väga levinud olukord, kus aurukollektori järel on kondensaadieraldi, aga kondensaadiliin on tõusev. Kondensaadieraldi töötab laitmatult seni, kuni süsteem on rõhu all. Kui aurukollektori sulgeventiil suletakse, langeb ka kollektori rõhk ja kondensaadieraldi lakkab töötamast, jättes kondensaadi jäägid kollektorisse. On oht, et kui kollektor uuesti käivitatakse, kohtuvad kuum auru ja külm kondensaat, mis põhjustab kollektoris tugevaid hüdraulilisi lööke.

Automaatse käivitustühjendusventiili valimine

Avariiolukordade vähendamiseks on GESTRA välja töötanud omal jõul töötava, rõhu mõjul käivituva automaatse käivitustühjendusventiili GESTRA AK. See on vedru jõul töötav ventiil, mis on ette nähtud rõhu all olevate liinide tühjendamiseks.

AK-d saab reguleerida nii, et see avaneb näiteks 1 baarini. Kui rõhk torustikus tõuseb üle seadistatud rõhu, on AK suletud, aga kui rõhk langeb ja kondensaadieraldi lakkab töötamast, avaneb AK ja laseb kondensaadi jäägid kanalisse. Samamoodi sulgub AK käivitamisolukorras automaatselt, kui etteantud rõhk on saavutatud.

AK käivitustühjendusventiilid sobivad ideaalselt selliste torustike automaatseks tühjendamiseks, kus on oht, et talvel liin jäätub, sest surve puudumise tõttu ei ole torustikus voolavat vedelikku.

Me aitame valida ja dimensioneerida kasutuskohta sobiva käivitustühjendusventiili.