Rõhkude vahel põhinev vooluhulga mõõtmine

Mis on rõhkude vahel põhinev vooluhulga mõõtmine?

Kui voolist drosseldatakse, suurendatakse ühtlasi rõhkude vahet. Mõõtes seda rõhkude vahet ja suhestades selle voolise tiheduse ja kasutatava torumõõduga, saab rõhkude vahe abil välja arvutada vooluhulga.

Mõõtmine sobib vedelike, gaaside ja auru jaoks.

Rõhkude vahe mõõteriista valimine

Rõhkude vahe mõõtmine on vana ja võrdlemisi lihtne viis vooluhulga mõõtmiseks.

Meie esindatavate tootjate Bopp & Reuther ja METRA rõhkude vahe mõõteriistad on saadaval kas eraldi paigaldatavatena või kompaktselt, nii et rõhkude vahe mõõteriist on paigaldatud otse mõõteääriku külge.

Arvete esitamiseks tehtavatel mõõtmistel kasutatakse üldjuhul standardi SFS EN 5167 kohaseid mõõtmismeetodeid.

Standardile SFS EN 5167 vastavad mõõtmismeetodid on:

• mõõteäärik ehk drosseläärik
• vooludüüs (ISA-1932)
• Venturi düüs
• Venturi torud

Standard määrab kindlaks:

• rõhkude vahel põhineva seadme konstruktsiooni ja valmistamismeetodi,
• vooluhulga arvutamise võrrandi,
• rõhkude vahel põhinevate seadmete tühjenduskoefitsiendi erinevate avaproportsioonide ja mõõtmismeetodite korral,
• gaasiliste vooliste paisumisteguri,
• sirged lõigud enne ja pärast rõhkude vahel põhinevat seadet.

Vähestes protsessides on rõhk ja temperatuur stabiilne. Seetõttu tuleb voolise tihedus ρ kompenseerida temperatuuri ja rõhu alusel. Kompenseerimine võib toimuda kas otse rõhkude vahe anduris või kasutades eraldi kompensatsiooniplokki.

Metall paisub soojenemisel. Arvete esitamiseks tehtavatel mõõtmisel võetakse temperatuurimuutused arvesse, muutes temperatuuride mõõtmise põhjal rõhkude vahe mõõteriista vooluava suurust eelprogrammeeritud soojuspaisumisteguri alusel.

Lisavarustusena saab METRA rõhkude vahe andurid varustada automaatse nullpunkti kalibreerimismooduliga. See pikendab oluliselt mõõtmistäpsuse säilimist ja vähendab seadme kalibreerimisvajadust.